Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
viirus
COVID-19

Vaktsineeri end COVID-19 vastu, sest nõnda saame naasta normaalse elukorralduse juurde! Infot COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta leiad aadressilt www.vaktsineeri.ee

Loe edasi
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi

Karjaimmuunsus

Karjaimmuunsus

Inimesed

Vaktsineerimise puhul on oluline rääkida nii selle otseset kui kaudsest mõjust. Otsene mõju väljendub selles, et vaktsineeritud inimesel kujunevad antikehad haigustekitaja vastu ning on seeläbi kaitstud haigestumise eest. Kui aga piisavalt suur hulk rahvastikust on vaktsineeritud ning omandanud vaktsiin-välditava haiguse vastu immuunsuse, saame rääkida ka vaktsineerimise kaudsest mõjust ehk karjaimmuunsusest. Karjaimmuunsuse mõistega väljendatakse olukorda, kus suure vaktsineerimisega hõlmatuse tõttu ei suuda haigused rahvastikus levida. Seetõttu kaitseb karjaimmuunsus ka neid rahvastiku liikmeid, keda meditsiinilistel kaalutlustel ei ole võimalik vaktsineerida.

 

See, kui palju inimesi peaks efektiivse karjaimmuunsuse tekkeks olema vaktsineeritud, sõltub haigusest ja selle tekitaja reproduktsiooniarvust. Reproduktsiooniarv iseloomustab, kui suur hulk vastuvõtlikust ehk immuunsuseta rahvastikust haigestuks haigustekitajaga kokkupuutel. Näiteks leetrite haige nakatab reaalses elus keskmiselt 12–18 vastuvõtlikku inimest. Ühtlasi on leetrite reproduktsiooniarv inimestel levivate patogeenide hulgas üks kõrgemaid. Sellest tulenevalt peetakse leetrite leviku tõkestamiseks oluliseks vähemalt 95% vaktsineerimisega hõlmatuse määra. Leetrite epideemiale eelnenud perioodi ehk 2015–2017 a andmetel tehtud uuring näitas, et kahe MMR vaktsiiniga hõlmatus oli 28 Euroopa riigis alla 95%. Seega ilmestab praegune olukord selgelt karjaimmuunsuse teooria paikapidavust ja selle olulisust.

 

Samal ajal peame arvestama ka pead tõstva vaktsineerimisevastasusega, mis seisneb hirmul vaktsiinide, mitte haiguste ees, mis tänu vaktsiinidele on pildilt kadunud. WHO luges  vaktsineerimisvastasuse (Vaccine hesitancy) kümne kõige enam maailma rahvastiku tervist kahjustava teguri hulka (Ten threats to global health in 2019).

 

Näiteks haigestus leetritesse Eestis enne vaktsineerimisega alustamist üle 22 tuhande inimese aastas, viimastel aastatel on registreeriti vaid üksikuid haigusjuhte. Kunagi kardetud difteeriasse haigestus enne vaktsineerimisega alustamist üle 4000 inimese aastas, 2002 aastast  haigusjuhte meil esinenud ei ole. Lastehalvatusse haigestusid enne vaktsineerimisega alustamist ligi 1000 last aastas, pärast vaktsineerimisega alustamist pole haigusjuhte Eestis enam registreeritud.

 

Eesti riik panustab oma inimeste tervisesse, pakkudes lastele vaktsineerimise läbi kaitset  12 haiguse vastu, milleks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, lastehalvatustõbi, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofiilusnakkus, rotaviirusnakkus, leetrid, mumps ja punetised ning sel aastal lisandunud tütarlastele suunatud emakakaela vähki ennetav HPV viiruse vastane vaktsiin.