Ajakava

Eesti immuniseerimiskava on koostatud erinevate ekspertide koostöös, arvestades:

millised on levinud vaktsiin-välditavad nakkushaigused;
millised vanuses lapsed on suurimas nakatumisohus;
millal on lapse organismi seisukohalt kõige mõistlikum vaktsineerida;
mida on tõestatud vaktsiinide ohutuse ja tõhususe kohta teadusuuringutega.

Vastsündinuid vaktsineeritakse sünnitusosakondades, väikelapsi perearstide ja kooliealisi lapsi koolitervishoiuteenuse osutaja juures. Nõusoleku lapse vaktsineerimiseks annab vanem või hooldaja.

Soovitatav on teha vaktsineerimisotsus toetudes tõenduspõhisele teadusele.

Immuniseerimiskava

VANUS	VAKTSIIN	MÄRKUSED
12 tundi	B-viirushepatiit	Üksnes HBsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi osas analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad vastsündinud.
1–5 päeva	Tuberkuloos
2 kuud	Rotaviirus 1
3 kuud	Difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit ja Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiit (kuuevalentne vaktsiin)ning rotaviirus 2	Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral.
4,5 kuud	Difteeria 2, teetanus 2, läkaköha 2, poliomüeliit 2 ja Haemophilus influenzae tüüp b 2 ja B-viirushepatiit 2 (kuuevalentne vaktsiin) ning rotaviirus 3
6 kuud	Difteeria 3, teetanus 3, läkaköha 3, poliomüeliit 3 ja Haemophilus influenzae tüüp b 3 ja B-viirushepatiit 3 (kuuevalentne vaktsiin)
1 aasta	Leetrid, mumps ja punetised
1,5-2 aastat	Difteeria 4, teetanus 4, läkaköha 4, poliomüeliit 4 ja Haemophilus influenzae tüüp b 4 ja B-viirushepatiit 4 (kuuevalentne vaktsiin)
6–7 aastat	Difteeria 5, teetanus 5, läkaköha 5, poliomüeliit 5
12 aastat	Inimese papilloomiviirus 1 ja 2	Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline minimaalne intervall vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud
13 aastat	Leetrid 2, mumps 2 ja punetised 2
15–17 aastat	Difteeria 6, teetanus 6, läkaköha 6
Täiskasvanud (iga 10 aasta järel)	Difteeria ja teetanus

Samuti on tagatud gripivastane vaktsineerimine 6-kuu kuni 7-aasta (k.a) vanustele lastele ja üle 7-aastastele alaealistele, kellel on suurenenud risk grippi raskelt haigestuda. Rohkem infot gripi ja vaktsineerimise kohta leiad siit.

Erinevate nakkushaiguste vastu samaaegne vaktsineerimine toob sarnase tulemuse kui vaktsiinide ühekaupa tegemine. Küll aga vähendavad mitmikvaktsiinid tehtavate süstide arvu ning organismi sattuvate abiainete hulka.

Mitme tõve vastu samaaegne vaktsineerimine ei mõjuta kõrvalnähtude esinemise tõenäosust.

Kaasaegsetele teadusuuringutele toetudes võib väita, et vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta nakatumist teistesse haigustesse.