Mis on HPV?
HPV on inimese papilloomiviirus. Sellesse rühma kuuluvad viirused võivad nakatada nahka või limaskesta (näiteks suuõõs või emakakael). Enamik nakkusi ei ole ohtlikud, kuid levinud HPV tüübid võivad põhjustada genitaaltüükaid, emakakaelavähki ja muid haigusi. Umbes 80% inimestest nakatub elu jooksul ühe või mitme HPV tüübiga.
Mis põhjustab emakakaelavähki?
Peaaegu kõik emakakaelavähi juhud on saanud alguse sugulisel teel levivast HPV-nakkusest.
HPV on väga sagedane viirus, millega võidakse nakatuda naha või limaskesta, sh emakakaela limaskesta kaudu. Suurem osa emakakaela nakkusi taandub iseenesest 1–2 aasta jooksul, kuid 5–10 protsendil nakatunud naistest nakkus ei kao ning võib tekkida väärarenguga rakkude kogum, mida nimetatakse vähieelseks muutuseks. Ka selles etapis võivad igasugused sümptomid puududa ning naine ei pruugigi teada, et ta on nakatunud, ent kui muutust ei avastata ega eemaldata, võib see aeglaselt aastate või isegi aastakümnete pärast areneda emakakaelavähiks.
Emakakaelavähk võib olla eluohtlik või põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme, näiteks viljatust.
(Bosch F. X., Lorincz A., Munoz N., Meijer C. J., Shah K. V. The causal relation between human papillomavirus and cervical cancer. J Clin Pathol, 2002; 55 (4): 244–265.)
Kas inimese papilloomiviirus on ohtlik?
Jah, see viirus võib olla ohtlik. Teadaolevalt põhjustavad 12 sugulisel teel levivat HPV tüüpi emakakaela-, päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ja kurguvähki. Kõik need HPV tüübid on kergesti nakkavad. Enamikul juhtudel ei avaldu nende tüüpidega nakatumisel mingeid sümptomeid, nii et inimesel pole nakkusest aimugi. Nakkus kestab tavaliselt 1–2 aastat ja kaob iseenesest. Ent vähemalt iga kümnes nakkus kulgeb pikemalt ning võib põhjustada vähieelseid moodustisi. Kui neid ei avastata ega eemaldata, võivad need areneda vähiks.
Kuidas toimub HPVga nakatumine?
HPV levib otsesel kokkupuutel nakatunud nahapiirkonnaga. Umbes 30 HPV tüüpi levib sugulisel teel (kokku on kindlaks tehtud rohkem kui 200 tüüpi). Selle põhjuseks võib olla igasugune intiimkontakt nakatunud piirkonnaga, näiteks seksuaalvahekord või suguelundite hellitamine.
Harva kandub viirus edasi sünnitusel nakatunud emalt vastsündinule. Viiruse sedalaadi ülekanne võib imikutel põhjustada haruldast, kuid rasket haigust nimega korduv respiratoorne papillomatoos (RRP).
HPV ei ole pärilik: ohtu nakatuda HPVga ei mõjuta geenid ega selle esinemine perekonnas.
Kui levinud on HPV?
HPV on kõige tavalisem sugulisel teel leviv nakkus. Umbes 80% meestest ja naistest nakatub sellega elu jooksul ning see on iseäranis levinud kuni 25-aastaste seksuaalselt aktiivsete meeste ja naiste seas.
Emakakaelavähk on kõige levinum HPV põhjustatud vähivorm ning see on WHO Euroopa piirkonnas vähkkasvajate seas naistel esinemissageduselt viiendal kohal. Kuigi varajane avastamine tõhusamate sõeluuringute abil ja vähieelsete seisundite ravi aitab naistel ennetada emakakaelavähki, sureb sellesse haigusesse igal aastal Euroopa piirkonnas rohkem kui 28 000 naist.
Sugulisel teel levivad HPV tüübid võivad tekitada ka päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ja kurguvähki ning genitaaltüükaid. Viimane on raskesti ravitav valuliku kuluga haigus, mida esineb nii meestel kui ka naistel.
Teised HPV tüübid põhjustavad tavalisi soolatüükaid, näiteks kätel või jalgadel.
Kas HPVd ja emakakaelavähki on võimalik uuringutel käigus avastada?
Jah, regulaarne uuringutel käimine on väga oluline. HPV ja emakakaelavähi avastamiseks on kolm võimalust.
- HPV-analüüsiga saab kindlaks teha, kas inimene on nakatunud HPV tüüpidega, mis võivad vähki tekitada.
- Laialdaselt kasutatud PAP-analüüsiga saab kindlaks teha muutunud rakkude (vähieelsete seisundite või vähi) olemasolu.
- Silmanähtavaid koelisi muutusi on võimalik avastada ka emakakaela günekoloogilise läbivaatuse käigus.
Need kaks analüüsi ja günekoloogiline läbivaatus ning avastatud vähieelsete moodustiste tõhus ravi aitavad paljudel naistel ennetada emakakaelavähi tekkimist ja ohtu sellesse surra.
Kahjuks ei ole sõeluuringutega võimalik avastada ja hoida ära kõiki emakakaelavähi juhte. Isegi riikides, kus emakakaelavähi sõeluuringud on väga tõhusad, esineb märkimisväärne arv emakakaelavähist tingitud surmajuhte.
Seepärast on vaktsineerimine koos regulaarselt uuringutel käimisega parim viis enda kaitsmiseks emakakaelavähi eest.
Kas on võimalik vältida HPV-viirusega nakatumist?
Sugulisel teel levivad HPV tüübid kanduvad ühelt inimeselt teisele intiimkontakti kaudu, nii et ainus kindel viis ennetada HPV-nakkust, mis võib põhjustada emakakaelavähki või muid vähivorme, on hoiduda täielikult seksuaalelust. Isegi kui inimesel on üks seksuaalpartner, võib teine pool olla enda teadmata nakatunud, sest nakkus kulgeb sageli ilma sümptomiteta.
Kondoomi kasutamine ja teised raseduse vältimise barjäärimeetodid võivad vähendada HPV levimise ohtu. Kuid need meetodid ei taga täielikku kaitset, sest need ei pruugi katta kõiki nakatunud nahapiirkondi.
Parim lahendus naistele on vaktsineerimine – ja seda võimaluse korral enne seksuaalelu alustamist – koos korrapäraselt emakakaelavähi uuringutel käimisega. HPV-vastane vaktsineerimine ei kaitse kõigi HPV tüüpide eest, kuid olenevalt sellest, millist vaktsiini kasutati, tagab see kaitse tüüpide vastu, mis põhjustavad 71–90% emakakaelavähi juhtudest ja kuni 90% genitaaltüügastest.