Mille vastu saab vaktsineerida?

Vaktsineerimine Vaktsineerimise planeerimiseks tasub järgi uurida, millised kaitsesüstid on juba tehtud, kas midagi vajaks uuendamist ning milliseid riske oleks mõistlik vaktsineerimise toel maandada.

Vaktsiinvälditavad haigused

A-viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mille tarvis eraldi ravimit ei ole. Haigusega käivad kaasas palavik, nõrkus, isutus, lihas- ja liigesvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu. Haige nahk, limakestad ja silmavalged muutuvad kollaseks.

Soovitus - vaktsineerida võiksid ennekõike:

a) krooniliste maksahaigustega või C-hepatiidiga isikud;

b) inimesed, kellel esineb vere hüübimise häire;

c) meestega seksivad mehed;

d) süstivad narkomaanid;

e) A-hepatiidi viirustega kokkupuutuvad laboritöötajad;

f) isikud, kes reisivad A-viirushepatiidi kõrge levimusega maadesse (või isikud, kes võtavad vastu neist riikidest pärit inimesi).

B-viirushepatiit on äärmiselt nakkav ja võib põhjustada kroonilist maksapõletikku. Mida noorem on nakatunud inimene, seda tõenäolisemalt muutub haigus krooniliseks. Selle tagajärjel võib tulevikus tekkida maksatsirroos ja maksavähk.

Soovitus -vaktsineerimist võiks ennekõike kaaluda:

a) sageli partnereid vahetavad seksuaalselt aktiivsed isikud;

b) suguhaiguste põdejad;

c) süstivad narkomaanid;

d) meestega seksivad mehed;

e) B-viirushepatiiti põdeva isiku seksipartnerid või alaliselt koos elavad inimesed;

f) vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiu- , labori- ja korrakaitsetöötajad;

g) krooniliste maksahaigustega patsiendid;

h) krooniliste neeruhaigustega isikud ja hemodialüüsi patsiendid;

i) diabeedihaiged;

j) HIV-nakkusega isikud;

k) kroonilise B-viirushepatiidi haige lähi- või perekontaktsed ja sekspartnerid;

l) hoolekandeasutuste ja arenguhäiretega inimeste raviasutuste patsiendid ja personal;

m) kinnipeetavad ja vangid;

n) kõrge B-viirushepatiidi levikuga riikide külastajad.

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis võib avalduda neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigusega kaasneb palavik, kurguvalu, kaela lümfisõlmede suurenemine ja kaela turse, kujuneb nn härjakael. Difteeriatekitajad eritavad tugevat mürki – difteeriatoksiini, mis kahjustab eriti südamelihast. Närvisüsteemi kahjustuse tagajärjel tekib pehmesuulae halvatus, mis põhjustab kõnelemis- ja neelamishäireid. Halvatus võib tabada ka hingamislihaseid, mille puhul võib haigus lõppeda surmaga.

Eestis kasutatav vaktsiin difteeria ennetamiseks - vaktsiini omaduste ülevaade ja infoleht.

Soovitus: lapse ja noorukieas difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud täiskasvanud võiksid ennast alates 25. eluaastast korduvvaktsineerida iga kümne aasta järel. Varem täielikult vaktsineerimata, teadmata vaktsineerimise või katkenud vaktsineerimise skeemiga (saanud vähem kui kolm annust) täiskasvanud võiksid läbi teha terve kuuri.

Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks võivad olla kõrge palavik, peavalu, köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus ning lihase- ja liigesevalu. Gripp kulgeb raskemalt kui külmetushaigused ning sellega võivad kaasneda tõsised tervisehädad nagu näiteks kopsupõletik. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid tõsisemad tagajärjed on haigusel kõrge riskiga isikutele nagu eakad ja krooniliste terviseprobleemidega inimesed.

Soovitus: hooajalise gripi vastu võiks vaktsineerida kõiki täiskasvanuid (eeskätt ≥65 aasta vanuseid inimesi).

Haemophilus influenzae tüüp b (Hib-nakkus) on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja. Läbipõdemisjärgselt võivad esineda tüsistustena kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või jääv krambisündroom. WHO andmetel haigestub igal aastal maailmas Hib-nakkusesse ligi kolm miljonit inimest ning sureb selle tagajärjel ligi 400 000 inimest.

Soovitus: Haemophilus influenzae b nakkuse vastu võiks vaktsineerida HIV-nakkusega, leukeemia, sirprakulise haiguse ja aspleeniaga patsiente.

Inimese papilloomiviirusega (HPV) nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest. Ohtlikumad HPV tüved põhjustavad valdava osa emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks võib HPV põhjustada häbeme-, tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähki.

Soovitus: kaitsesüstid võiksid teha kuni 26-aastased naised ja mehed.

Leetrid on väga nakkav viirushaigus, mis avaldub kurgu- ja silmapõletikuna ning iseloomuliku lööbena. Leetrite sagedasemad tüsistused on kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Harvem peaajupõletik ehk entsefaliit, mille tagajärjel võib invaliidistuda või surra. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Soovitus - vaktsineerida võiksid ennekõike:
a)   leetrihaigega kokku puutunud isikud (ka need, kelle tuttavate või kolleegide hulgas on leetritesse haigestunuid);
b)   üliõpilased ja kaitseväelased;
c)   tervishoiutöötajad;
d)   sageli reisivad inimesed.

Läkaköha on väga nakkav bakteriaalne haigus, mis kulgeb tugevate kontrollimatute köhahoogudega. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik, krambid, hapnikupuudusest tingitud ajukahjustus ning hingamispeetus, mis võib lõppeda surmaga.

Soovitus - täiskasvanute sagenenud haigestumise tõttu läkaköhasse on soovitav vaktsineerida:
a)   ≤1 aasta vanuste lastega kokku puutuvaid inimesi (vanemad, vanavanemad, lapsehoidjad jt);
b)   immuunsuseta patsientidega kokkupuutuvaid tervishoiutöötajaid;
c)   immuunsuseta vanuritega kokkupuutuvaid hoolekandetöötajaid;
d) rasedaid naisi pärast 27. rasedusnädalat või naisi pärast sünnitust;
e)   teadmata vaktsineerimisminevikuga või vaktsineerimata inimesi.

Meningokoki-nakkus põhjustab meningiiti, mille sagedasteks tunnusteks on peavalu, kõrge palavik (kuni 40°C kraadi), oksendamine, teadvuse hämardamine ning kuklakangestus. See haigusvorm on ravitav, kuid võib lõppeda surmaga.

Soovitus - vaktsineerimist võiksid ennekõike kaaluda:
a)   anatoomilise või funktsionaalse aspleeniaga isikud;
b)   komplemendi puudulikkusega inimesed;
c)   immuunpuudulikkusega isikud;
d)   kaitseväe ajateenijad;
e)   ühiskodus elavad esimese õppeaasta üliõpilased;
f)   pikaajaliselt püsilaagrites viibijad;
g)   meningiidi diagnostikaga tegelevad laboritöötajad;
h)   Aafrika nn „meningiidi-vöötme“ maadesse detsembrist-juunini reisijad;
i)   Saudi Araabiasse Mekasse hajj palverännakule siirduvad isikud.

Riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid korduvvaktsineeritakse iga viie aasta järel.

Mumps põhjustab valulikku turset peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Poistel võib põletik levida munandeisse, põhjustades tugevat valu ja turset. Munandipõletiku põdemise tüsistusena võib tekkida sigimatus. Haiguse raskeima vormina põhjustab mumpsiviirus ajukelmepõletikku või peaajupõletikku. Mumpsil puudub spetsiifiline ravi.

Soovitus - vaktsineerida võiksid ennekõike:
e)   mumpsihaigega kokku puutunud isikud;
f)   üliõpilased ja kaitseväelased;
g)   tervishoiutöötajad;
h)   sageli reisivad inimesed.

Pneumokoki-nakkuse kõige sagedasemaks avaldumisvormiks on äge keskkõrvapõletik. Haigusele on iseloomulik tugev kõrvavalu, survetunne ja kuulmise langus kõrvaõõnde kogunenud mäda tõttu. Enamikel juhtudel kaasneb keskkõrvapõletikuga ka kõrge palavik. Samuti võib pneumokoki-nakkus põhjustada põskkoopa- või kopsupõletikku, baktereemiat ehk vereringe nakkust ning ajukelme põletikku. Kõige enam on ohustatud alla 2-aastased väikelapsed, vanemaealised ja immuunpuudulikkusega isikud.

Soovitus - vaktsineerida võiksid ennekõike:
a)   krooniliste kopsu-, südame-, maksa- ja neeruhaiguste põdejad;
b)   diabeedihaiged;
c)   anatoomilise või funktsionaalse aspleeniaga isikud (vaktsineeritakse vähemalt kaks nädalat enne splenektoomiat);
d)   immuunpuudulikkuse all kannatajad;
e)   sisekõrva implantaadiga isikud;
f)   seljaajuvedeliku lekkega patsiendid;
g)   kroonilised alkohoolikud;
h)   hoolekande- ja pikaraviasutuste elanikud ning patsiendid;
i)   suitsetajad;
j)   ≥65 a vanused (enne gripi hooaja algust);

Vaktsiini ühe annusega on soovitatav iga viie aasta järel korduv-vaktsineerida:
k)   19-65 aasta vanuseid kroonilise neerupuudulikkuse või nefroosi sündroomiga isikuid;
l)   anatoomilise või funktsionaalse aspleeniaga patsiente;
m)   immuunpuudulikkusega isikuid;
n)   ≥65 aasta vanuseid inimesi.

Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi on äge viiruslik nakkushaigus, mis avaldub lõdva halvatusena. 1/200 juhtudest tekib halvatus, mis 5-10% lõpeb surmaga. Ligikaudu 25% paralüütilise haigusekuluga haigetest jäävad invaliidideks.

Soovitus - täiskasvanute vaktsineerimist võiks ennekõike kaaluda juhul, kui:
a)   Eestisse tuuakse sisse metsik polioviirus ning taastub selle ringlemine elanikkonnas;
b)   tekib poliomüeliidi puhang;
c)   reisite riiki, kus kulgeb poliomüeliidi puhang.

Punetised on äge lööbeline nakkushaigus. Haigus on eriti ohtlik lapseootel naistele. Mida varasemas raseduse järgus kokkupuude punetiseviirusega toimub, seda tõsisemad on loote kahjustused. Kui nakatumine leiab aset esimese 11 rasedusnädala jooksul, tekib 90% loodetel kaasasündinud punetiste sündroom. Sündiv laps on alakaaluline, tal võib olla südamerike, kurtus ja mitmeid teisi terviseprobleeme.

Soovitus - vaktsineerida võiksid ennekõike:
a) naised, kellel on tuvastatud punetiste vastase immuunkaitse puudumine ja kes ei ole rasedad. Lapseootel naised saavad ennast vaktsineerida pärast sünnitust;
b) reproduktiivses eas naised, kelle vaktsineerimisajalugu punetiste vastu ei ole teada. Ühe kuu jooksul pärast vaktsineerimist tuleb sel juhul hoiduda rasestumisest.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, mille vastu puudub spetsiifiline ravi. Puukentsefaliit mõjutab kesknärvisüsteemi ja selle kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses võivad nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Sel juhul haigus ägeneb ning võib tekkida kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Soovitus - vaktsineerida võiksid ennekõike:
a)   kõrge puukentsefaliidi levikuga piirkondades elavad ja töötavad inimesed;
b)   metsa- ja põllumajandustöötajad ning jahimehed;
c)   väliõppustel viibivad kaitseväelased;
d)   sageli marjul või seenel käivad inimesed.

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustavad lihaskrambid. Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.

Eestis kasutatav vaktsiin teetanuse ennetamiseks - vaktsiini omaduste ülevaade ja infoleht.

Tuulerõuged on äärmiselt sügelev nahalööve. Selle käigus tekib sõlmelis-villiline lööve ning palavik. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev. Näiteks väikelapsel võib olla ainult paar täpikest, täiskasvanul aga üle 500. Tüsistustena võib tekkida kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Täiskasvanud põevad tuulerõugeid tunduvalt raskemalt kui lapsed.

Täiskasvanuid ei vaktsineerita immuniseerimiskava põhjal tuulerõugete vastu, sest Eestis on vähemalt 95% elanikest täiskasvanu ikka jõudes tuulerõuged läbi põdenud ning omandanud loomuliku kaitse.

Tuulerõugete vastase immuunsuse olemasolu kinnitab:
a)   tuulerõugete diagnoos;
b)   vöötohatise diagnoos;
c)   laboratoorselt kinnitatud tuulerõugete immuunsuse olemasolu;
d)   andmed tuulerõugete vastu vaktsineerimise kohta kahe vaktsiiniannusega.

Immuunsust mitteomavaid täiskasvanuid võiks vaktsineerida tuulerõugete vastu juhul, kui:
a)   ta ei soovi haigust põdeda (ega levitada);
b)   ta on pidevas lähikontaktis immuunpuudulikkusega isikutega (ennekõike lastega);
c)   puututakse pidevalt kokku tuulerõugete tüsistustest ohustatud inimestega;
d)   reisitakse tuulerõugete kõrge levimusega riiki.

Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (kuni 50 aasta vanustel) inimestel. Haigus avaldub eeskätt närvivalu ja lööbe esinemises keha erinevates piirkondades. Paljudel vanemaealistel kestab valu kuid või aastaid.

Soovitus: vaktsineerida võiks ≥50 aasta (ja eeskätt ≥60 aasta) vanuseid inimesi sõltumata sellest, kas neil on esinenud vöötohatist.