Taasalustamine
Nii teadmata kui hästi dokumenteeritud vaktsineerimisminevikuga täiskasvanutel tasub pöörduda järgmiste vajalike kaitsesüstide kindlaks määramiseks oma perearsti poole.
Täiskasvanu vajadus kaitsesüstide järgi sõltub järgnevast:
- milliseid vaktsiine on juba tehtud (teadmata vaktsineerimismineviku puhul saab vajadusel abi uuringutest. N-ö ülevaktsineerimine on samuti ohutu;
- millised on tööga seotud riskid (milliste haigustekitajatega ameti tõttu kokku puututakse);
- kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid (neist teavitab Terviseamet);
- kuhu plaanitakse lähiajal reisida ja kui pikalt seal viibida.
Juhul, kui vaktsineerimisteekond on mingil hetkel pooleli jäänud, tasub meeles pidada, et juba esimene kaitsesüst pani immuunsüsteemi tööle. Selle toel kujunes immuunmälu, mis võib küll nõrgeneda, kuid ei kustu. Iga järgnev kaitsesüst aitab immuunmälul taastuda ning parandada organismi loomulikku kaitsevõimet. Seega ei ole vaja ajakavast mahajäänutel alustada otsast peale või manustada lisaannuseid, vaid lihtsalt jätkata poolelijäänud kohast.
Paljude raskete nakkushaiguste puhul on vaktsineerimine teaduslikult uuritud viisidest kõige tõhusam ennetusvahend. Viimase sajandi statistika valguses võib kinnitada, et tänu kaitsesüstimisele on mitmed tõsised tõved Eestis taandunud. See nähtamatu kilp töötab aga vaid seni, kuni vaktsineeritute tase püsib piisavalt kõrgel.