Vaegnägijatele
viirus
COVID-19

Vaktsineeri end COVID-19 vastu, sest nõnda saame naasta normaalse elukorralduse juurde! Infot COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta leiad aadressilt www.vaktsineeri.ee

Loe edasi
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi

Gripiblogi, 1. nädal: lisandus 71 A-gripiviiruse juhtu

13. Jaan 2022

Gripiblogi, 1. nädal: lisandus 71 A-gripiviiruse juhtu

Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 33% gripiviirused (eelmisel nädalal 36%). Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 71 A-gripiviirust. 

 

Aasta esimesel nädalal (03-09.01.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4435 inimest, neist 26% olid lapsed. Võrreldes möödunud nädalaga langes arstide poole pöördunute üldarv 3% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Narvas, Tartumaal, Ida-Virumaal ja Läänemaal.

 

Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus (49%) ja ka rinoviirus (9%). Gripilaadsetesse haigustesse haigestumus koolilaste seas vanuses 5-14 kasvas 68%, tööealiste seas kasvas 30% ja vanemaealiste seas on haigestumus kahekordistunud.

 

Haigestumuse intensiivsust saab kogu Eesti kohta hetkel hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas ja Järvamaal võib hinnata haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja viiruse levikut piiratuks. Teistes maakondades registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud juhtumeid. 

 

Vaatamata sellele, et viiruse levik on veel piiratud, hakkas hospitaliseeritute arv kasvama. Hooaja algusest on vajanud haiglaravi 39 (eelmisel nädalal 9) gripiviirusega patsienti, enamasti lapsed vanuses 0-4 ja inimesed vanuses 65+.

 

Haiglate andmetel registreeriti esimesed gripist tingitud surmajuhud. Suri kolm inimest, kõik üle 70-aastased ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

 

Registreeritud on mitu gripiviirusega seotud puhangut Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas.

 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 356 korral, kõik olid A-gripiviirused alatüübiga A(H3). 

Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa regioonis on hakanud haigestumine kasvama. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, kuid ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B gripiviirus.