Vaegnägijatele
viirus
COVID-19

Vaktsineeri end COVID-19 vastu, sest nõnda saame naasta normaalse elukorralduse juurde! Infot COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta leiad aadressilt www.vaktsineeri.ee

Loe edasi
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi

Gripiblogi, 2. nädal: lisandus 84 A-gripiviiruse juhtu

20. Jaan 2022

Gripiblogi, 2. nädal: lisandus 84 A-gripiviiruse juhtu

Aasta teisel nädalal (10.-16.01.2022) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4372 inimest, neist 23% olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes arstide poole pöördunute üldarv 1% võrra. Kõige enam pöördumisi oli Läänemaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Narvas.

 

Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 42% gripiviirused (eelmisel nädalal 33%). Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 84 A-gripiviirust.

 

Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus (40%) ja rinoviirus (11%). Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus gripilaadsetesse haigustesse väikelaste seas vanuses 0-4 19%, koolilaste seas vanuses 5-14 kasvas 9%, 15-64 vanuseliste seas kasvas 93% ja vanemaealiste seas kasvas haigestumus 6% võrra.

 

Haigestumuse intensiivsust saab kogu Eesti kohta hetkel hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas võib hinnata haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja viiruse levikut piiratuks. Teistes maakondades registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud juhtumeid. Registreeritud on mitu gripiviirusega seotud puhangut Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas.

 

Vaatamata sellele, et viiruse levik on veel piiratud, hakkas TEHIK-u andmetel hospitaliseeritute arv kasvama. Hooaja algusest on vajanud gripiviiruse tõttu haiglaravi 50, neist eelmisel nädalal 39 patsienti. Peamiselt on patsiendid vanuses 65+, seejärel lapsed vanuses 0-4 ja patsiendid vanuses 15-64.

 

Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 3 inimest, vanuses üle 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

 

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud  440 gripijuhtumit, kõik on A-gripiviirused, alatüübiga A(H3).

 

Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

 

Haigestumine Euroopas

Euroopa regioonis on hakanud haigestumine kasvama. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B-gripiviirus.