Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
viirus
COVID-19

Eesti eesmärgiks on võimaldada 2021. aastal kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu ja saavutada võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega. Infot COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta leiad aadressilt www.vaktsineeri.ee

Loe edasi
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi

Reisivaktsineerimine – kuhu reisides peaks end vaktsineerima?

30. aprill 2021

lennureis

Estraveli statistika kohaselt reisivad Eesti inimesed koroonakriisi algusest alates vähem, kuid  jätkuvalt otsitakse sihtkohti, kuhu on võimalik puhkusele sõita. Sihtkohta valides arvestatakse nii Covid-19 viiruse leviku ja piirangutega, kuid ära ei ole unustatud ka teisi nakkushaigusi, mille vältimiseks on soovitatav end vaktsineerida.

 

Eesti elanike seas oli eelmiste jõulude ja aastavahetuse perioodil populaarsemateks sihtkohtades Kanaari saared (Tenerife), Mehhiko, Dubai, Maldiivid ja erinevad Kariibi mere saared. Suvel reisiti ka näiteks Kreekasse ja Küprosele.

 

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on Aasias, sh Maldiividel, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, sh Mehhikos, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades levinud Zika, Dengue ja Chikungunya viirushaigused, mille vastu vaktsiini ei ole, vaktsiin on katsetamisel või vaktsiini kasutamine on piiratud. Neisse nakatumise ennetamiseks on tähtis kasutada teisi, sh sääsehammustuste vältimisele suunatud, meetmeid. Malaaria vastaseid ravimeid on soovitatav kasutada profülaktikaks malaariasse nakatumise riskipiirkondades nagu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika mitmed riigid.

 

„Igal reisija peaks teadma, kas teda on vaktsineeritud vastavalt tema sünniaasta järgsele riiklikule immuniseerimiskavale. Näiteks peaks reisija olema vaktsineeritud mumpsi-leetrite-punetiste vastu MMR-vaktsiini kahe doosiga, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse ning viimase 10 aasta jooksul (re)vaktsineeritud ka difteeria ja teetanuse vastu,“ lausus Filippova.

 

Meeles tasub pidada, et kõik vaktsiinid vajavad aega vajaliku mõju saavutamiseks. Näiteks kollapalaviku riskipiirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist.

 

Euroopas on näiteks Austriasse, Belgiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Bulgaariasse, Iirimaale, Itaaliasse, Kreekasse, Poolasse, Portugali, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Saksamaale, Serbiasse, Suurbritanniasse, Tsehhi, Ukrainasse ja Venemaale reisides soovitatav vaktsineerida leetrite vastu 2 nädalat enne reisi algust juhul, kui inimene ei ole vaktsineeritud leetrite vastu ja ei ole leetreid põdenud.

 

Filippova lisas, et nakkushaiguste vältimiseks on soovitatav reisijatel pöörduda vähemalt neli nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või siis reisimeditsiinikabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. „Sealt saab infot ka teiste ennetusmeetmete kohta nagu hügieenireeglid, putukate hammustuste vältimine, ravimid, sh malaaria ravimprofülaktika vajadus,“ loetles Filippova.

 

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti sõnul on maailm avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. „Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,“ tõi Filippova esile.