Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
viirus
COVID-19

Vaktsineerimine on 2021. aastal tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele. COVID-19 vastu vaktsineerimisega saame liikuda tagasi normaalse elukorralduse suunas. Infot COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta leiad aadressilt www.vaktsineeri.ee

Loe edasi
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi

Spetsialist selgitab: 4 müüti vaktsineerimise kohta

27. aprill 2021

vaktsineerimine

Mitmete nakkushaiguste vastu annab kaitse vaktsineerimine. Sageli kaasnevad vaktsineerimisega aga alusetud hirmulood ja müüdid, mis reaalsuses tõele ei vasta. 

 

1. müüt: vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise

„Vaktsineerimine on alati vajalik, kui sellest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimata jätmisel tekkivad riskid ning vaktsineerimisega seotud riskid. Sarnaselt teistele ravimitele võivad ka vaktsiinide kasutamisega kaasneda kõrvaltoimed, kuid üldjuhul on need oluliselt kergemad,“ lausus Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

 

Sagedasemad vaktsineerimise kõrvaltoimed, mis esinevad ligi 1% vaktsiini saajatest, võivad olla valutunne süstekohas, turse, punetus ja  üldreaktsioonid nagu näiteks palavik, nõrkustunne, isutus ning pea-, liigeste ja lihaste valu.

 

Harvem esinevad kõrvatoimed võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini kasutamisel või äge allergiline reaktsioon. Nende tõenäosus on suurusjärgus ca 1/1 000 000 vaktsineeritu kohta.

 

Filippova sõnul on vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed enamjaolt kerged ja mõne päevaga mööduvad ega vaja täiendavat ravi. „Vaktsineerimisega kaasnevaid võimalikke kõrvaltoimed ei saa võrrelda nakkushaiguse poolt põhjustatud tervisehädadega, kuna need on sootuks raskemad ning võivad organismile põhjustada püsivaid kahjustusi või isegi surma,“ tõi Filippova esile.

 

2. müüt: vaktsineerimine nõrgestab organismi, muutes inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks

„Vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja tõstab valmisolekut konkreetse haigusetekitajaga kohtudes organismi kaitsta. Immuunsüsteem töötab edasi samamoodi nagu varem,“ tõi Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist esile.

 

Ta lisas, et samuti ei põhjusta vaktsiinid inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma. „Teadaolevalt ei mõjuta vaktsiinid ka haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib aga mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega,“ nentis Filippova.

 

3. müüt: pole mõtet vaktsineerida haiguste vastu, mida Eestis ei ole

Haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on praegu küllalt madal. Seetõttu on paljud lapsevanemad hakanud keelduma vaktsineerimistest, mille tulemusena on hakanud immuniseerimisega hõlmatus langema niisuguste tõsiste nakkushaiguste osas nagu poliomüeliit, leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

 

Näiteks puhkesid 1990. aastatel difteeriavastase vaktsineerimise ärajätmise tagajärjel endistes NL riikides ulatuslikud difteeria puhangud, mille käigus haigestus üle 50 000 inimese.

2009.-2010. aastal esines Bulgaarias laiaulatuslik leetrite puhang üle 24 000 haigestunuga, neist 24 haigestumist lõppesid surmaga.

 

2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks regiooniks. Kuid 2010. aastal puhkes Tadžikistanis suur poliomüeliidipuhang, mille põhjus oli Afganistanist sissetoodud metsik polioviirus. Kokku haigestus 475 inimest ja registreeriti 29 surmajuhtu.

 

2018-2019. a esines Euroopas sadu tuhandeid leetrite haigusjuhtu ja üle 30 surmajuhtu. Eestis registreeriti 2019. a 27 leetrite haigusjuhtu ja enamik neist olid teistest riikidest sisse toodud.

„Maailm on avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,“ tõi Irina Filippova esile.

 

4. müüt: parem on haigus läbi põdeda kui vaktsineerida

Filippova sõnul on haiguse vältimine alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Samuti on vaktsineerimine väga tõhus ja ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste tagajärgede eest.

 

„Vaktsineerimine aitab tõkestada haiguste levikut ning on eriti vajalik neile, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida. Tõhus töö vaktsineerimisel on tekitanud aastatega olukorra, kus nii mõnigi ohtlik haigus on Eestist peaaegu kadunud. Kahjuks on see endaga kaasa toonud ka võlts turvatunde, justkui enam ei peagi midagi tegema. Fakt on aga, et nakkushaigused on sama ohtlikud kui varem ning võimaluse tekkides toovad kaasa hulgaliselt ebameeldivaid tagajärgi,“ rõhutas Filippova.

 

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning enne elukvaliteeti mõjutava otsuse tegemist tasub kindlasti lähtuda ennekõike tõenduspõhisest teadusest. Samuti tasub uurida, millised vaktsineerimised on juba tehtud, kas midagi vajaks uuendamist ning milliseid riske oleks mõistlik vaktsineerimise toel maandada. Nende kõigi osas oskab infot jagada perearst.