Haiguste ja vaktsiinide kõrvaltoimete mõju võrdlus

Haigus

Haiguse mõju

Vaktsiini kõrvaltoime

Difteeria

• Bakterid levivad piisknakkuse teel.
• Põhjustab tõsiseid kurguprobleeme ja hingamisraskusi.

• Kuni üks seitsmest patsiendist sureb.
• Bakterid vallandavad toksiini, mis võib põhjustada närvihalvatust ja südamepuudulikkust.

• Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (DTPa/dTpa vaktsiin).
• Palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).
• DTPa kordusannuste manustamine võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva.

A-hepatiit

• Viirus levib väljaheitega saastunud vee/toiduga kokkupuutel või allaneelamisel või A-hepatiiti põdeva inimese väljaheitega kokkupuutel.

Vähemalt seitsmel täiskasvanud patsiendil kümnest esineb:

• ikterus (naha ja silmavalgete kollasus)
• palavik
• anoreksia (isutus)
• iiveldus
• oksendamine
• valu maksa piirkonnas
• halb enesetunne (väsimus).

• Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Tõsiseid kõrvalnähte esineb väga harva.

B-hepatiit

• Viirus levib peamiselt vere, seksuaalse kontakti kaudu või emalt vastsündinud lapsele.
• Põhjustab ägedat hepatiiti (maksapõletik) või kroonilist nakkust (nn kandja).

• Umbes ühel neljast nakkuse kandjast areneb välja tsirroos või maksavähk.

• Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Kahel inimesel sajast esineb palavik.
• Anafülaksia esineb umbes ühel inimesel miljonist.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Hib

• Bakterid levivad piisknakkuse teel.

Hib võib põhjustada järgmist:

• meningiit (ajukelmepõletik)
• epiglotiit (kõripealisepõletik, mille puhul esineb hingamisteede sulguse oht)
• sepsis (vereringe infektsioon)
• septiline artriit (liigeste infektsioon)

• Umbes üks 20st meningiiti põdevast inimesest sureb ja umbes ühel neljast ellujäänust esineb püsiv ajukahjustus.
• Epiglotiit on ravita alati ja kiiresti surmav.

• Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Umbes ühel inimesel 50st esineb palavik.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Inimese papilloomiviirus

• Viirus levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu.
• Kuni 80% elanikkonnast nakatub oma elu jooksul HPV-sse.
• Mõned HPV tüübid on seotud vähi arenguga.

• Umbes seitse emakakaelavähi juhtumit kümnest (üle maailma) on seostatud HPV-16-ga.
• Umbes ühte emakakaelavähi juhtumit kuuest (üle maailma) on seostatud HPV-18-ga.

• Umbes kaheksal inimesel kümnest esineb valu süstepiirkonnas.
• Umbes kahel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Kuni kolmel inimesel kümnest võib esineda:
• peavalu
• palavik
• lihasvalu
• väsimus.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Gripp

• Viirus levib piisknakkusena.
• Umbes üks inimene kümnest kuni üks inimene viiest haigestub igal aastal grippi.
• Gripp põhjustab järgmist:
• palavik
• lihas- ja liigesvalu
• kopsupõletik.

• Eestis sureb grippi igal aastal ca 50 inimest.
• Suurendab haiglaravi vajadust väga noorte (alla viie aasta) ja vanemate inimeste hulgas.
• Teiste riskirühmade hulka kuuluvad:
• rasedad
• ülekaalulised inimesed
• diabeetikud
• teatud krooniliste haigusseisunditega inimesed.

• Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Palavik esineb umbes ühel lapsel kümnest vanuses kuus kuud kuni kolm aastat.
• Guillaini-Barré sündroom esineb umbes ühel inimesel miljonist.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Leetrid

• Aärmiselt nakkav viirus, levib piisknakkusena.
• Põhjustab palavikku, köha ja punetust.

• Umbes ühel leetreid põdeval lapsel 15st tekib kopsupõletik ja ühel tuhandest entsefaliit (peaajupõletik).
• Iga kümne lapse kohta, kellel tekib leetritest tingitud entsefaliit, sureb üks ja paljudel neist tekib püsiv ajukahjustus.
• Umbes ühel 100 000st tekib alaäge skleroseeruv panentsefaliit (SSPE) (peaaju degeneratsioon), mis on alati surmav.

• Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Umbes ühel inimesel kahekümnest tekib lööve, mis ei ole nakkusohtlik.
• Trombotsüütide arvu vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist tekib umbes ühel inimesel 20 000–30 000st.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Meningokoki-nakkus

• Bakterid levivad piisknakkuse teel.

• Põhjustab sepsist (vereringe infektsioon) ja meningiiti (ajukelmepõletik).
• Umbes üks patsient kümnest sureb. Ellujäänutest 1–2 inimesel kümnest esineb püsivaid pikaajalisi probleeme, nt jäsemete kaotus ja peaaju kahjustus.

• Ühel kümnest inimesest esineb:
• paikne turse, punetus või valu süstekohas
• palavik
• ärrituvus
• isutus
• peavalud (konjugeeritud vaktsiinid).
• Umbes ühel inimesel kahest esineb paikne reaktsioon (polüsahhariidvaktsiin).
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Mumps

• Viirus levib sülje kaudu.
• Põhjustab turset kaelas ja süljenäärmetes, samuti palavikku.

• Ühel lapsel 5000st esineb entsefaliit (peaajupõletik).
• Ühel mehel viiest (nooruk/täiskasvanu) esineb munandite põletik.
• Mõnel juhul põhjustab mumps viljatust või püsivat kurtust.

• Umbes ühel inimesel sajast võib esineda turse süljenäärmetes.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Läkaköha

• Bakterid levivad piisknakkuse teel.
• Põhjustab paukuvat pikaajalist köha, mis kestab kuni kolm kuud.

• Umbes üks 125st alla kuue kuu vanusest imikust, kes paukuvalt köhib, sureb kas kopsupõletiku või ajukahjustuse tõttu.

• Umbes ühel inimesel kümnest esineb:
• paikne turse, punetus või valu süstekohas
• palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).
• DTPa korduv doos võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Pneumokoki-nakkus

• Bakterid levivad piisknakkuse teel.
• Põhjustab järgmist:
• sepsis (vereringe infektsioon)
• meningiit (ajukelmepõletik)
• mõnikord muud infektsioonid.

• Umbes kolm meningiiti põdevast kümnest inimesest sureb.
• Täiskasvanutel on ühel kolmandikul kõikidest kopsupõletiku juhtumitest ja kuni pool haiglaravi vajavatest kopsupõletiku juhtudest põhjustatud pneumokoki-nakkusest.

• Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (konjugeeritud vaktsiinid).
• Kuni ühel inimesel kahest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (polüsahhariidvaktsiin).
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Lastehalvatus
Viirus levib väljaheite ja sülje kaudu ja põhjustab järgmist:

• palavik
• peavalu
• oksendamine
• võib viia halvatuseni.

• Kuigi paljude infektsioonidega ei kaasne mingeid sümptomeid, sureb paralüütilise lastehalvatuse tõttu kuni kolm patsient kümnest ja paljud ellujäänud patsientidest jäävad püsivalt halvatuks.

• Paikne punetus, valu ja turse süstekohas on sageli tekkivad kõrvalnähud.
• Kuni ühel patsiendil kümnest on palavik, nutuhood ja vähenenud söögiisu.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Rotaviirus

• Viirus levib fekaal-oraalse ülekande teel.
• Põhjustab gastroenteriiti, mis võib osutuda tõsiseks.

• Haigus võib kulgeda kerge kõhulahtisusega, ent võib esineda ka raskekujulist dehüdratsiooni põhjustavat kõhulahtisust ja palavikku, mis võivad viia ka surmani.
• Enne vaktsiini kasutuselevõttu:
• 1000 last vajas igal aastal haiglaravi
• 1200 vajas igal aastal perearsti abi.

• Kuni kolmel inimesel sajast võib tekkida kõhulahtisus või esineb oksendamine nädala jooksul pärast vaktsiini manustamist.
• Umbes ühel imikul 17 000st võib esineda invaginatsioon esimestel nädalatel pärast esimest või teist vaktsiinidoosi.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Punetised

• Viirus levib piisknakkusena.
• Põhjustab palavikku, löövet ja lümfisõlmede suurenemist; nakatunud rasedate puhul põhjustab raskeid loote väärarenguid.

• Patsientidel esineb tavaliselt lööve, lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus ning liigeste valulikkus.
• Ühel inimesel 3000st väheneb trombotsüütide arv (põhjustab verevalumeid või verejooksu)
• Ühel inimesel 6000st esineb entsefaliit (peaajupõletik).
• Kuni üheksal raseduse esimesel trimestril nakatunud kümnest imikust tekib raske   kaasasündinud väärareng (sealhulgas kurtus, pimedaks jäämine või südamerike)

• Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.
• Umbes ühel inimesel 20st on suurenenud lümfisõlmed, kaelakangestus või liigesevalud.
• Umbes ühel inimesel 20st esineb lööve, mis ei ole nakkusohtlik.
• Trombotsüütide arvu  vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist esineb umbes ühel inimesel 20 000–30 000st.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Teetanus

• Põhjustab pinnasest saadud bakterite toksiin.
• Põhjustab valulikke lihasspasme, krampe, lõualuukrampe.

• Umbes kaks patsienti sajast sureb.
• Kõige ohutlikum on haigus väga noortel või vanadel inimestel.

• Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).
• DTPa korduv annus võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

Tuulerõuged

• Väga nakkusohtlik viirus.
• Põhjustab madalat palavikku ja villilist löövet (vedelikuga täidetud lööbeelemendid).
• Viiruse reaktivatsioon võib hiljem põhjustada vöötohatist (herpes zoster).

• Ühel patsiendil 100 000st kaasneb entsefaliit (peaajupõletik).
• Nakkus raseduse ajal võib põhjustada loote väärarenguid.
• Kui ema põeb tuulerõugeid sünnitamise ajal, võib ka vastsündinu nakatuda kuni ühel kolmandikul juhtudest.

• Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne reaktsioon või palavik.
• Umbes kolmel kuni viiel inimesel sajast võib tekkida kerge tuulerõugetaoline lööve.
• Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva