Täiskasvanule
Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.
Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.
Korduvvaktsineerimise eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk kaitsekehi.
Vajadus kaitsesüsti järele sõltub sellest:
- milliseid nakkushaigusi on inimene juba põdenud;
- milliseid vaktsiine on juba tehtud;
- millised on tööga seotud riskid;
- kas Eestis esineb ohtlikke haiguspuhanguid;
- kuhu plaanitakse lähiajal reisida.
Kõigi küsimustega tasub pöörduda perearsti juurde või vaktsineerimiskabinetti. Seal tehakse vajadusel ka uued kaitsesüstid.
Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda järgmistel juhtudel:
- nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (näiteks meditsiin või metsandus);
- riskikäitumine (tegevused, millega kaasneb oht saada nakkushaigus);
- aktiivse läbikäimisega kollektiividesse kuulumine (suurem võimalus haigustekitajatega kokku puutuda);
- kroonilised südame, hingamiselundkonna, neerude ja maksa haigused, diabeet jm;
- immuunpuudulikkus (haigestumine võib väga ohtlikuks osutuda);
- vanemaealisus (organism ei pruugi enam tõsiste haigustega toime tulla);
- pidev kokkupuude vaktsineerimata ja immuunsust mitteomavate laste, haigete või vanuritega (oht teisi nakatada);
- nakatumisohtlikesse maadesse reisimine (vaata sektsiooni reisivaktsineerimine).
Vaktsineerimine on vabatahtlik. Oluline, elukvaliteeti mõjutav otsus oleks tark teha ennekõike tõenduspõhisest teadusest lähtudes.
Eestis alustati vaktsineerimist leetrite vastu alates 1967. aastast. Ajavahemikul 1967 kuni 1979 vaktsineeriti väikelapsi leetrivaktsiini ühe doosiga. Kasutusel olid NL-s toodetud leetrite monovaktsiinid.
Alates 1980. aastast vaktsineeriti koolieelseid lapsi leetrivaktsiini kahe doosiga.
Alates 1994. aastast oli kasutusele võetud Euroopa kvaliteediga MMR kolmikvaktsiin, mis kaitseb leetrite-mumpsi-punetiste vastu. Lapsi vaktsineeritakse vanuses 1 ja 13 aastat.
Soovitused Eesti täiskasvanutele leetrite-vastase vaktsineerimise osas:
- Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.
- Isikutel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
- Isikutel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
- Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
- Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.