Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Accessibility
viirus
COVID-19

Пройдите вакцинацию против COVID-19, ведь это поможет нам вернуться к нормальному распорядку жизни! Дополнительная информация о вакцинации против COVID-19 размещена на сайте www.vaktsineeri.ee/ru.

Подробнее
Детская вакцинация

Организм каждого ребенка защищает иммунная система. В наших силах усилить эту систему с учетом ее особенностей.

Подробнее
Вакцинация взрослых

Взрослые ежедневно соприкасаются с тысячами возбудителей болезни. Иммунная система обеспечивает защиту от них, которая постоянно незаметно работает.

Подробнее
Медицинским работникам

Медицинским работникам принадлежит важнейшая роль в проведении вакцинации. Люди принимают решение под действием информации и разъяснений медицинских работников, собранная ими обратная связь и статистика помогают сориентировать политику вакцинации

Подробнее

Nädala jooksul lisandus 1333 gripiviiruse ja 2582 COVID-19 juhtu

29. дек 2022

 51. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5193 inimest, 37,2% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1333 gripijuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 2582.

 

51. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5193 inimest, 37,2% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1333 gripijuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 2582.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on grippi haigestumine jätkuvalt tõusutrendil, haigestumuse kasv on aeglustunud. „Viimase nädala jooksul kasvas laboratoorselt kinnitatud grippi haigestunute arv 64% võrra. Ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse pöördunute arv vähenes 27% võrra, mis suure tõenäosusega on tingitud pühadest ja alanud koolivaheajast,“ selgitas Sadikova.

 

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab  haigestumuse intensiivsust hinnata kõrgeks, gripiviiruse levikut laialdaseks. A-gripiviiruste osakaal moodustab 46,8% kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Gripi viirusega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt.

 

SARS-CoV-2 ja HMPV (Human metapneumoviirus) viiruste osakaal moodustab vastavalt 15,9% ja 14,3%. SARS-CoV-2 viirustega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Kolmandik HMPV-ga seotud haigestumisi on registreeritud koolilaste seas. RSV osakaal moodustab 7,9%, peamiselt haigestuvad kuni 4-aastased lapsed.

 

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti, juurdekasv on 52%. Viimase kahe nädala jooksul hospitaliseeriti 82 inimest. Viimasel nädalal suurenes oluliselt haiglaravi vajadus üle 65-aastaste seas. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 220 inimest.

 

Nädala jooksul kinnitati 2582 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes vähenes registreeritud haigusjuhtude arv 17,4% võrra. Haigestumus vähenes kõikides vanuserühmades. Pühadejärgselt registreeriti hoolekandeasutustes 46 nakatunut. Hospitaliseerimisi ja surmajuhte hoolekandeasutustes ei lisandunud. Haigestunute kasv on seotud pühadeaegse hoolekandealuste külastamisega.

 

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 261 COVID-19 patsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri 17 inimest vanuses 64-103, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Kolmenädalane koolivaheaeg võib pidurda viiruste levikut. Jätkub aeglane kasv, haiglakoormuse kasvu prognoosime jaanuari lõpu või veebruari algusesse.

 

Sadikova tuletab meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 raske kuluga haigused. „Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised,“ selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. „Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist,“ sõnas ta.

 

Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel püsida kodus. „Haiguste vältimiseks tuleb järgida üldiseid ennetusmeetmeid: vältida rahvarohkeid kohti ja hoida distantsi, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga,“ lisas ta.

 

Viirushaiguste meelespea:

  • Haigena püsi kodus!

  • Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve.

  • Kahtluse korral testi ennast.

  • Haigestumise korral võta ühendist perearstiga või nõuandeliiniga 1220.

  • Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.

  • Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha.

  • Järgi üldiseid hügieenireegleid!